Külma sõja projektist

Kõiki meid, kes me elame Läänemere ümber, ühendab see, et me elame maastikes, mida on kujundanud külm sõda. Ükskõik, kas me elasime ida või lääne pool kunagist raudset eesriiet, sõjaväeosade sees või nende aia taga, meie igapäevaelu ja maastikke kujundas suurte riikide kujutlus vaenlasest ja soov teha nii, et vaenlane rannikult edasi ei pääseks. Nii asutati sõjaväeosi, paigutati radarijaamu ja raketipesasid, aga ehitati ka teid, kaldakindlustusi, veeti elektriliine. Tähtsam veel kui see, mis ehitati, on see, mida ei ehitatud: nii ida kui lääne pool raudset eesriiet jäeti ulatuslikud rannaalad täis ehitamata ja välja arendamata just sõjalistel põhjustel. Need moodustavad täna kõrgelt hinnatud looduskaunid rannamaastikud nii Eestis, Lätis kui Rootsis. Meie projekti huvitabki see muutus: kuidas need alad muutusid ja kuidas muutus inimeste elu selles? Kuidas mõjutas sõjaväeosade rajamine inimeste elu ja kui palju lasti inimeste elul sõjaväeosade paiknemist mõjutada? Ja kui palju mõeldi üldse sellele, mis asus “teisel pool” – teisel pool vett või sõjaväeosa tara?

Mujalgi maailmas on täheldatud, et reostusest hoolimata on piiratud inimtegevusega sõjaväeosade alad suurepäraseks elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Ka piki raudset eesriiet asub täna terve rida looduskaitsealasid. Tunneme nende rohealade üle uhkust, hoolimata sellest, et ilma sõjaväe tegevuseta mõnda neist ei eksisteeriks. Külma sõja projekt teeb koostööd Tallinna Ülikooli projektiga Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad (Eesti Teadusagentuuri grant PRG908, projekti juht Ulrike Plath) ja uurib, kuidas meie rahvusteadvuses looduskaitse ja sõjaväetegevusest muudetud maastikud kokku sobivad.

Kui soovid rohkem teada, vaata meie blogi siin leheküljel (suur osa on kahjuks inglise keeles) või võta meiega ühendust alloleva vormi kaudu.

Kus me kõike seda teeme?

Eestis oli nii palju sõjaväeosi, et kõiki neid lähedalt uurida me ei suudaks. Keskendume ennekõike Lahemaale ja saartele (Saaremaa, Muhu, Vilsandi). Küsitleme inimesi nii eesti kui vene keeles.

Kati Lindström, Kaarel Vanamölder, Kadri Tüür, Denis Jatsenko

Läti saatus oli Eestiga mitmes mõttes sarnane. Siin keskendume me Liepaja linna ümbrusele ja Karosta sadamale, mis oli tähtis militaarobjekt juba tsaari ajal.

Anna Storm, Kristīne Krumberga

Rootsi ei olnud ametlikult NATOs, aga tegelikkuses oli riigi sõjaline infrastruktuur NATO omaga integreeritud. Maaliline Gotland ja Stockholmi saarestik olid täis veealuseid sensoreid ja allveelaevapeidikuid.

Per Högselius, Anna Storm

Tahad meiega jagada mälestusi, fotosid või muud oma elust sõjaväeobjektide või piiritsooni sees ja ümber?

Võta ühendust! Meiega võib rääkida nii eesti kui vene keeles. Lepime kokku, millal võiksime jutuajamiseks kohtuda. Kui mingil põhjusel eelistad näost näkku mitte kohtuda, vaid vestelda näiteks Skype, WhatsAppi, Face Time’i või muu programmi vaheldusel, siis saab ka seda. Kui soovid hoopis mälestused kirja panna, siis saadame sulle küsimused, mille abil mälu värskendada!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s